tsiteeritud artiklist "Identiteedijõustajad versus empaatikud", mis küll käsitleb kristluse probleeme, kuid leian selle kohase olevat ka Punamusta toimimisloogika mõtestamisel.
Probleem siis selles, et revolutsionäär või hipi - kuidas leida tasakaalu välistavate, kuid samas sihis minevate teede vahel? Mittetolerantsuse tolereerimine ei ole tolerantsus - sellest ma eriti aru ei saa.
Jääb vist segaseks, aga lugege artiklit, või üldse http://www.kirikiri.ee

Niikaua kui inimesed saavad vestelda ilma üksteisele kallalekargamata on tegemist tolerantsiga.
Kui inimesed hakkavad üksteise vaateid kuidagi sõnaliselt halvustama ja ikka veel üksteisega kaklema ei hakka on tegemist mittetolereerimise tolerantsiga.
Kui inimesed hakkavad lihtsalt üksteist halvustama(mitte vaateid) siis on tegemist kõige tavalisema tülinorimisega ja tolerantsus ei ole teemaks enam.

Milles sa täpsemalt aru ei saa?

kõige otsesemalt, et asi ei ole tema ise. Aga seda saab, jah, mitut moodi vaadata, kuid see ei ole põhiküsimus. Hoopis kuidas kaotada vastuolu, mis kerkib üles tollesamases artiklis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=249 , ka Punamustaga seoses? Näeb keegi veel siin üldse probleemi, omamoodi paradoksi? Et lahtise mõttega inimesed, pakkuge lahendusi!

Kirjutasin siia ühe vastuse aga see kadus , noh kirjutan siis uuesti.

Minu arust selles artiklis käsitletud probleemid hakkaksid punamusta puudutama siis kui siinse foorumi inimesed hakkaksid avalikult organiseeruma.

Mis aga puutub igasugustesse eriarvamustesse mingis grupis siis teatud määral on need positiivsed. Teistsugused arvamused mõistetakse hukka ja need tugevdavad grupi identiteeti. Kui eriarvamusel jääja ise ka jääb kindlaks oma seisukohtadele siis ka ta oma arvamused tugevnevad. Diskussioon arendab mõlemat osapoolt , mis on positiivne.
Näiteks võiks tuua Celticu kes siin vaidleb punamusta liikmetega. Mõlemad jõuavad rohkem selgusele oma vaadetes .
Välja võivad tulla ka mõned ühised seisukohad.

Grupi arenguetapid

1. Kujunemine
- pinnakompimine
- turvatunde otsimine, isiklikud vajadused
- teiste aktsepti otsimine
- suhete võrgustiku kujunemine
- sõltuvus juhist
- sisulist koostööd ega arengut ei toimu
- positsioonid ja reeglid - edasiliikumine

2. Konfliktifaas
- lähem tutvus = vastuoludest teadlik olemine
- erinevuste rõhutamine, vastandumine
- võimuvõitlus
- piiride katsetamine

3. Kohanemine ja koostöö
- pigem toetus kui võistlus
- grupi vajadused selginevad
- kindel koht grupi struktuuris
- nii koostöö kui autonoomia hindamine
- kujunenud on grupile omased reeglid, käitumisviisid - kultuur
- käitumine on pingevaba, kontaktid sügavamad

Ühine eesmärk, perspektiiv, programm --> meetod, taktika, plaan --> koostöö, tegevus, rakendus --> kogumus, hüve, tulemus.