8.09 Reede.
11.15 Jöudsime Soome. Kuna me enne minekut vastust ei saanud soomlastelt, siis polnud meil aimugi, kuhu minna – kohta, kus workshopid pidid olema, polnud avalikustatud jne. Seega me hakkasime lihtsalt kesklinna poole minema. Önneks kohtasime teepeal mingeid loomakaitse aktiviste (kes hiljem ka smash ASEM´iga seotud üritustest osa vötsid) ja nagu jutu sees muuseas küsisime, kas nad midagi ei tea vöi meile mönd numbrit anda ei oska. Ja kuna Mario mäletas, et selle üleskutse osavötmiseks oli kirjutanud John (vöi midagi sellesarnast) siis andsid nad meile Johni numbri.
~13.00 Pörkasime ühele punase risti aktivistile otsa, kes käskis meil
www.redcross.fi´d külastada ja seejärel söime Soome Rahvusteatri ees ja vötsime Johniga ühendust. Ta ütles, et ta on 5 minuti pärast seal. Me saime kokku ja kuna ta ise anarhistide kontorisse liikus, siis läksime me temaga kaasa(koht kujutas endast ühes Helsinki rikkamais linnaosas asuvat keldriruumi, mille nad olid just alles endale saanud. Seal oli kaks tooli ja hästi palju erineivaid ajakirju ja muid materjale). Seal joonistas ta meile kaardi, kuidas vuoritalo squati saada, kus kogu see värk pihta pidi hakkama. Vahepeal ütles Vitali, et me peaks punamusta flaierid wc´desse kleepima.
Niisiis me söitsime ronginga (muidugi tasuta) Käpylässe ja üks vanapaar juhatas meid öigesse kohta, sönadega:“You are now pleasantly wet (sadas, sadas, sadas)...“ Squati köik uksed olid väljaspoolt lukkudega kinni ja mitte üht inimest polnud näha. Me helistasime Johnile, ja ta tuli paari minutiga sinna ja ütles, et keegi on uued lukud ette pannud.
16.15 Istusime sealsamas lähedalasuvas kohvikus, koos 5 Soome anarhistiga ja ootasime, kuni muretsetakse vajalikud tööriistad, et sisse murda. Vahepeal saime igasugu pönevaid asju teada: Smash ASEM demost kirjutati, kui köige suuremast siseohust e v e r – Helsinkisse oli kogu selle kokkusaamise ajaks juurde toodud 3000 menti ning armee tegi politseiga koostööd. Ajalehe pealkirjad kölasid umbes nii, et „Anarhistid lubavad Helsinki tänavatele kaost“, „Riot police is ready“ jne.
Poole kuue paiku liikusime squati juurde tagasi. Vahepael olid tööriistad välja ilmunud ja üht aknaplaati kangutati lahti, samal ajal lendas meie kohale helikopter – jäi natukeseks nagu seisma ja siis lendas ära. Kella kuueks, nagu oli ka plaanitud, saime sisse. Esimesel korrusel viidi First Aid´i läbi ja teisel korrusel toimus Feminist selfdefence, mina vötsin Janne ja 3 teise tüdrukuga viimasest osa. Naine kes seda läbi viis, pakkus välja, et kui me suudaksime Eestis moodustada mingi (naiste)grupi, kes oleks sellest huvitaud ja saaksime nädalavahetuseks kuskil ruumid, tahaks ta Eestisse tulla. Mario arvas, et vöib-olla organiseerida see kursus workshopina Bushi-vastaste meeldeavalduste ajal. Ühesönaga, sellest ma kirjutan hiljem eraldi.
21.00 oli toidupaus, jagati maske ja kindaid. Seejärel toimus pooleteist-tunnine arutelu järgmise päeva sündmuste ja demo kohta; kuidas politseid vöib reageerida, millised öigused neil on, kuidas käitutakse juhul, kui terve blokk seisma jääb vöi kui helitehnika rajalt maha vöetakse, kes filmib ja kes suhtleb pressiga (so. kes on anarhistide juht) jne jne.
Umbes 22.30 löpetati päev ja Pipsa viis meid autoga Lauttasaari squati, kus me ka kohe magama jäime.
jatkuu
------------
Mario ütles, et ta vöib ise artikli kirjutada. Ma anan lihtsalt suht üksikasjalikku ülevaate, mis toimus.